LEMBE RUBEN "Tingimusteta armastuse õppetund"/ "A Lesson of Unconditional Love"

Lembe Ruben „Tingimusteta armastuse õppetund”
GÜ galeriis ARS Kunstilinnakus (Pärnu mnt 154)
8.05 – 31.05 2023.

Avamine 10. mail kell 18.00. Olete oodatud!
Meedia paljundab ideoloogiat inimpsüühika keerulistes salakäikudes.
Mustvalgel kirjapandu on tõde - musta saab valgeks ja valget mustaks muuta, selleks on igipõlised taktikad: ignoreerida fakte, mis võiksid kummutada valitsevat tõde; kiidulaul loodud narratiividele, vastuargumente pisendades ja naeruvääristades; häbiposti
naelutamine; tsensuur; tühistamine; sundallutamine tõele.
Loodud tõe patriootlik esitamine teeb inimestest omakorda ühiskondliku narratiivi tööriistad ja nad hakkavad seda vabatahtlikult ellu viima, isegi siis, kui see on nende väärtushinnangute vastu või lausa neile endile kahjulik. Teisitimõtlemist pärsib hirm
rumalana näida, kergem on kulgeda grupivaimus, selle asemel, et ise poolt- ja vastuargumente otsida. Tõdede najal, mida on rohkem kui kaks korda kuuldud, võrsuvad ühiskonnas pealekaebajad ja ässitajad, et teisitimõtlejatele kätte maksta. „Tõde” vajab kangelasi!
Meedia võimuses on viha tekitamine teisitiarvaja vastu. Inimloomus on oma narratiividesse sedavõrd kiindunud, et isegi ilmselgeid fakte, mis kinnitavad uskumusele vastupidist, tajutakse rünnakuna. Selliselt algavad ka kõik sõjad ja muu vägivald. Tõe monopol põhjustab tõe kadumise!
Inimkonnal on pooleli tingimusteta armastuse õppetund - õppida armastama, pannes end alateadlikult olukordadesse, kus armastavaks jääda on raske. Sallivus on tingimusteta armastamise tunnus. Kuniks inimesed teevad asju, mis meid endast välja ajavad, ei ole me seda õppetundi omandanud ja see kordub taas. Suhtudes inimestesse armastavalt, vabaneme me nende tegude mõju alt. Jäädes aga negatiivselt meelestatuks, tõmbame üha enam samasuguseid olukordi ligi, nii üksikisik kui ka ühiskond.
Tingimusteta armastuse sallivuse kvaliteet sõltub võimest jääda rahulikuks ja kõigutamatuks olenemata sellest, mis juhtub, lastes inimestel olla, nagu nad on ning teha vigu. Et lõpetada vaen, tuleb lõpetada vihkamise ahel, mis põlvkondi katkematult seob.
Kuidas jääda neutraalseks ja armastavaks, et vältida aastasadade pikkuse vaenu nõiaringi veresüü puhul? Need, kes selliseid asju teevad, on oma tõe lõksus - kas annab see piisava alibi andeks anda? Armastatud ideoloogia teistele pealesurumine sünnitab surma.
Tapetakse armastuse saavutamise eesmärgil!
Natüürmort oma algses tähenduses näitab vägivalla ja surma ilu looduse kingitustena.
Vanadel natüürmortidel esitletakse pealuid, surnud linde ja muud jahisaaki rahuliku leebuse ja armastusega esteetilise naudingu eesmärgil. Natüürmort on justkui tingimusteta armastuse õppetunni narratiiv.
Näitusel on kihte eri ajastute ajalehtedest - erinevate ideoloogiate ja omavahel vaenulike võimude häälekaja. Vana maja tapeedikihtide alumise ajalehe retoorika on tuttavlikult seesama, mis ka meie ajal. Uusi, justkui läbikäidud sündmusi ja kihte korrates kujuneb absurdne tõde, mille nimel tehtud roimade ilu varjutab tegelikkust.
Millise äärmuseni peab jõudma sallivus, et selle püsivas valguses inimkonda terveneda?
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital
/////////
Lembe Ruben at GÜ Gallery 8th May–31st May 2023
A Lesson of Unconditional Love


The media replicates ideology in the complex secret passages of the human psyche.
What’s written in black and white is the truth – black can be turned white and white into black, the tactics have always been here: ignoring the facts that could rebut the ruling truth, singing glory to the created narratives, diminishing and ridiculing counterarguments, public shaming, censorship, cancelling, forceful subjection to the truth.
Patriotic exposition of the created truth turns people into tools of the public narrative so that they start to carry it out voluntarily even if it counteracts with their values or is even harmful to them. Thinking differently is hindered by fear of appearing foolish, it is easier to go along with the group spirit rather than look for pro- and contra-arguments. The truths that have been heard more than twice feed societal snitches and instigators to avenge nonconformists. “The Truth” needs its heroes!
The media has the power to incite anger against nonconformists. Human nature is so attached to its narratives that even clear facts that contradict its beliefs are perceived as an attack. This is the seed of war and any other kind of violence. The monopoly of truth causes truth to disappear!
Humanity is in the middle of a lesson of unconditional love - learning to love by subconsciously placing oneself in situations where it’s difficult to remain loving. Tolerance is a characteristic of unconditional love. As long as we keep getting upset about the actions of other people, we have not learned our lessons and keep repeating them. When we relate to people through love, we free ourselves from the impact of their actions. However, when we remain negative, we keep attracting more of the same kinds of situations, both individually and collectively.
The quality of the tolerance of unconditional love depends on our ability to stay calm and collected regardless of what is happening, by letting people be as they are and let mistakes happen. To end hostilities, we must break the cycle of hate that binds generations together, unbroken.
How to stay neutral and loving to avoid centuries of a vicious circle of hostilities in case of bloodguilt? The people who do these things are trapped by their own truth - does this provide a sufficient alibi for forgiveness? Forcing a beloved ideology on other people gives birth to death. People kill in the name of achieving love!
The original meaning of a still-life refers to the beauty of violence and death as a gift from nature. The old still-lives depict skulls, dead birds and other kinds of prey with calm tenderness and love for the purpose of aesthetic pleasure. A still-life is like a narrative to a lesson of unconditional love.
The exhibition includes layers of newspapers from different eras – an echo of the voices of different ideologies and hostile powers. The familiar rhetoric of the bottom newspaper layer under the wallpaper of an old house is the same as in our time. Repeating new, although familiar events and layers gives birth to an absurd truth where reality is shaded by the beauty of the murders committed in its name.
To what extremes must tolerance reach in order to heal humanity in its permanent light?